Golggiidan
Olmmoš boahtá eatnogáddái ja dovdá fáhkkestaga garra hálu leat eanun lahka. Son álggaha lahkoneami etnui.
«ovddosguvlui ja maŋosguvlui
goavrre čielggi lihkastat
ritma mii muittuha giđđajohtima»
Dát demočájálmas lea ovdamanni čájálmassii man Jagi nuorra dáiddár, Aarni Pieski, galgá ráhkadit Riddu Sessions 2027 ovddas fárrolaga dáiddalaš bargojoavkkuin.
Lávdedáiddár: Vegard Bjørsmo
Teaksta: Aarni Pieski
Regi ja bivttashábmen: Klaudia Jokela & Aarni Pieski
Gráfalaš hábmen: Varjo Sarsila
Jorgaleapmi: Biret Haarla Pieski (suomagiella–davvisámegiella), Vegard Bjørsmo (eŋgelasgiella–davvisámegiella), Aarni Pieski (suomagiella–eŋgelasgiella)
Govva biktasis: Marjut Huuskonens girjjis Stuorra-Jovnnan ladut, man Matti Morottaja lea govven jagi 1970 Dálvadas-guovllus.
Dáiddalaš dialoga: Biret & Gáddjá Haarla Pieski
Ollu giitu: Olmmáiváteatnu & Olmmáivággi
Teaksta almmuhuvvui vuosttaš geardde Multipöly bokte Eurantie Window Publication čállagis Helssegis jagi 2025.
Biografiijat:
Aarni Pieski lea sámi dramatihkat, giehtačálusčálli ja kurator Dálvadasas Ohcejogas Sámis ja Helssegis Suomas. Son bargá dáiddarasttildeaddji lávdedáidaga, filmma, girjjálašvuođa ja visuála dáidaga siskkobealde. Su barggut leat dávjá vuođđuduvvon teavsttaide ja suokkardallet fáttáid nu movt himut, historjá ja badjellunddolašvuođain, bonju eamiálbmotgeahčastagas. Son leat dán áiggi studeanta, Helssega Dáiddauniversitehta teáhterallaskuvllas
Vegard Bjørsmo (25), Kárášjogas eret, lea sámi dáiddár. Son beasai duođas lávdde nala go 19-jahkásažžan oassálasttii NRK gilvvus Stjernekamp ja lea dan rájes sajáiduvvan artistan VEGARD namas. Son lea maiddai leamaš mielde ráhkadeame NRK TV-ráiddu Oro jaska, mii evttohuvvui vuoitit Emmy-bálkkašumi. Son nevttii ovtta váldorollain ja lei mielde ráhkadeame musihka ráidui.
Klaudia Jokela (f. 2003) lea teáhterrešissevra ja álgá goalmmát oahppojagiin Helssega Dáiddauniversitehta Teáhterallaskuvllas. Sutnje lea dáiddalaš proseassa báiki gos beassá rievddadit ja duhkoraddat, ja lea latnja gos čájálmasat dađistaga ilbmet. Son deattuha ovttasbarggu daid eará dáiddalaš oasseváldiiguin lávdebuvttadeamis. Klaudiai lea lávdi visuála ja fámolaš neavvu mainna jurddahallá dálááiggi ja hábme ođđa duohtavuođaid.